ekstrekas kostitab end

eile ja täna on olnud muhedad söögikohtade külastamised taaviga. eile werner tartus. selles kohvikus istusid enne teist ilmasõda kõik endast lugupidavad ja vähe jämedama rahakotiga tudengid. oskar luts käis seal mõnikord ka, pani oma keppi (tingimata kahe p-ga) laua najale längu ja võttis napsi (teine välde) ja vaatas ringi (geomeetriline mõiste:P) ja kuulad maad (geograafiline termin:)

meil taaviga kannavad enda jalad, keppe polnud, sellest puudusttundmise leevendamiseks võtsime lõunasöögi. mina veiseliha à la tartar.

ja siis veel seenemaitselist pastat gorgonzola juustu, pähklite ja veisefileega.

bœuf oli veidi liiga peeneks hakitud, aga muidu oli tiptop. kapparid ja anšoovised ja õli - comme il faut. teenindus pealekauba kiire ja sõbralik.

ma ei mäletagi, kas ma olen mõne tartu söögipaiga kohta hea sõna öelnud, aga - werneri teise korruse lounge'i julgen soovitada.

ahjaa, miski jook oli kõrvale ja see kõik kokku maksis u 180 krooni.